Masendus

Ma tunnen end kui tühja kõlaga kõlar
Mis räägib sõnu, mida keegi ei kuula
Ma olen nagu kustunud tuli, mis ei põle
Vaid suitseb tuhas, mida keegi ei puutu

Ma olen nagu lind, kes ei suuda lennata
Vaid komberdab maas, kus kõik on hall
Ma olen nagu lill, kes ei saa õitseda
Vaid närtsib vaasis, kus vesi on soolane

Ma olen nagu laps, kes ei saa naerda
Vaid nutab voodis, kus pole lohutust
Ma olen nagu täht, kes ei saa sära
Vaid kaob taevas, kus pole valgust

Ma olen nagu riik, mis ei saa areneda
Vaid vaevleb kriisis, kus pole lootust
Ma olen nagu inimene, kes ei saa elada
Vaid eksisteerib masenduses, kus pole rõõmu

Ma olen masenduses, ja ma ei tea, kuidas sellest välja tulla
Kas on üldse mõtet proovida, kui kõik on vastu?
Kas on üldse kedagi, kes mind mõistaks ja aitaks?
Kas on üldse midagi, mis mind rahuldaks ja rõõmustaks?

Ma olen masenduses, ja ma ei taha enam olla
Ma tahan olla vaba, ja leida oma hella
Ma tahan olla õnnelik, ja teha seda, mis mulle meeldib
Ma tahan olla mina ise, ja elada nii, nagu ma tahan

Ma olen masenduses, aga ma ei anna alla
Ma otsin abi, ja ma võitlen edasi
Ma leian jõudu, ja ma teen muutusi
Ma loon endale uue elu, ja ma naudin seda

Ma olen masenduses, aga ma ei ole üksi
Ma olen osa ühiskonnast, ja ma panustan sellesse
Ma olen väärtuslik, ja ma teen head
Ma olen armastatud, ja ma armastan tagasi